RAHVASTEPALLI JUHEND

HARJUMAA  2025. a 
KOOLIDEVAHELISTE MEISTRIVÕISTLUSTE RAHVASTEPALLI JUHEND


 

RAHVASTEPALL 

1. Võistluste olemus 

Toimub neli võistlust. Poistele ja tüdrukutele kahes erinevas vanuserühmas: kuni 3.kl ja 4.-5.kl. Võistluste täpne läbiviimise süsteem ning alagruppide koosseisud  otsustatakse Harjumaa Spordiliidu poolt peale võistkondade eelregistreerimist. 

Mängitakse normaalmõõtmetega (9 x 18 m) võrkpalliväljakutel. Noorema vanuserühma tüdrukud mängivad lühendatud pikkusega (9 x 16 m) väljakul. Mängitakse süsteemiga parem kolmest geimist. 

Mängitakse ühes geimis 4 minutit (või 3 minutit, kui registreerunud võistkondi on väga palju). 

Geimi võidab võistkond, kellel mänguaja lõppedes on rohkem “elus mängijaid”. Kui geimi normaalaeg jääb viiki, jätkatakse geimi mängimist esimese tabamiseni. 

Mõlemas vanusegrupis on võistkonna suuruseks registreerimislehel maksimaalselt 9 võistlejat. Mängus osaleb korraga 7 mängijat (kapten ja 6 mängijat väljakul). Mängijat võib asendada varumängijaga geimi alguses või trauma korral. Mittetäieliku koosseisuga (vähem kui 7 mängijat) võistkonda osalema ei lubata.  

2.Võistlusmäärused: 

Palli võivad mängijad, kapten ning viimase abilised hankida ja püüda vastasvõistkonna väljaku piirest, kuid seejuures mõlemad jalapöiad on oma võistkonna väljakul või kodujoone taga oleval pinnal. 

  • Palli võib platsil visata ainult see mängija, kes püüab palli õhust või saab selle maast. Vastasel korral antakse pall üle vastastele. 

  • Mängija, kes palli eest põiklemisel väljub kasvõi ühe jalaga oma väljaku piirest või astub piirjoonele, loetakse tabatuks. 

  • Kui palli visanud võistkonna mängija astus joonele või sellest üle tabades palliga vastast, siis tabamus ei loe ja pall läheb üle vastasvõistkonnale. 

  • Mängija ei loeta tabatuks 

  • kui ta püüab vastaste visatud palli kinni; 

  • kui pall puudutab küll mängijat, kuid selle püüab enne mahakukkumist kinni teine sama võistkonna mängija; vastasel korral loetakse tabatuks ainult 1. mängija; 

  • kui pall puudutab küll mängijat, kuid sama mängija püüab palli enne mahakukkumist kinni, väljudes samal ajal oma väljaku piiridest; sellisel juhul jääb mängijale elu alles ja võistkond kaotab palli omamise õiguse 

  • kui vastase visatud pall enne mängija tabamist puudutab maad; 

  • kui mängija puudutab oma võistkonna teiste mängijate poolt visatud palli. 

  • Kui mängija pärast tema tabamist puudutab palli, antakse see üle vastastele. 

  • Kapten läheb väljakule siis, kui ta seda vajalikuks peab ja teda asendab siis üks mängijatest kuni geimi lõpuni.   

  • Kapten ja välja visatud mängijad peavad palli küljelt hankimiseks startima väljaku otsajoone pikenduselt, kusjuures palli saanu ei tohi seda visata tagasi otsajoone taha. 

  • Kinnastega mängida ei lubata. 

  • Mäng algab vilega. Iga kolmas vise peab olema ründevise. Ründeviskeks loetakse viset, kui pall liigub mängija peast allpool ja mängijast umbes 1 m kauguselt. 

  • Kõigil on 1 elu. 

  • Mängupalli saab valida palli õiguse saanud võistkond juhul, kui turniiril ei mängita ühtse palliga. 

  • Kui mäng jääb normaalajal viiki, mängitakse lisaaeg esimese väljaviskamiseni, alustab palli valdaja. 

  • Väljakumängijat võib vahetada varuga geimi alguses või trauma korral. 

 

3. Paremusjärjestuse selgitamine ja autasustamine 

3.1. Võistkondadevaheline paremusjärjestus. 

Turniirisüsteemis toimuvatel alagrupi- ja finaalturniiridel annab kohtumise võit 2, kaotus 1 ja loobumine 0 punkti. 

Võrdsete punktide korral saab otsustavaks 1) võitude arv omavahelistes kohtumistes; 2) omavaheliste kohtumiste geimide suhe; 3) omavaheliste kohtumiste geimipunktide suhet.  

Juhul kui osalev võistkond on andnud alagrupi- või finaalturniiri jooksul kaks loobumist, kõrvaldatakse võistkond turniirilt ja tema mängude tulemused sel konkreetsel turniiril tühistatakse. Finaalturniirile mitte ilmumise korral kinnitatakse võistkonna tulemuseks finaali viimane koht ja kaasavõetud mängutulemuste olemasolul need tühistatakse.  

Kõigil neljal võistlusel selgitatakse võistkondadevaheline paremusjärjestus.  

Esikolmikut autasustatakse Harjumaa koolinoorte meistrivõistluste medaliga.
 

3.2. Koolidevaheline paremusjärjestus rahvastepallis kompleksarvestuses. 

1.-9. klassirühmad 

Kuni 3 ja 4-5 klassi rühmade poiste ja tüdrukute võistlustel kolme parema võistkonna poolt saavutatud kohapunktide summeerimise teel. Võrdsete punktide korral saab koolidevahelises arvestuses kõrgema koha kool, kelle võistkonnad saavutasid rahvastepalli võistlustel paremaid kohti. Kui ka see näitaja on võrdne, saab parema koha. 

1) vanema vanuserühma poiste; 

2) vanema vanuserühma tüdrukute  

seas parema koha saavutanud kool  

 

Kui kool on ühe vanusegrupi võistlustel esindatud mitme võistkonnaga, toob koolile punkte kõrgemale kohale jõudnud võistkond. Teised võistkonnad punkte kinni ei hoia. 

Kõikidel võistlustel antakse koolidele kohapunkte võistkondade üldise paremusjärjestuse alusel järgmiselt:  

I koht saab 50 punkti, II koht – 49 punkti, III koht – 48 punkti jne 

Koolidevaheline paremusjärjestus selgitatakse eraldi kahes grupis.